Sügismasendus

die schwere

musik:i.humpe/ t.eckart
text:i.humpe

hier irgenwo lauert die schwere
sie tut so als ob sie mich kennt
sie will dass ich ihr gehöre
und sperrt mein herz in grauen zement

innen wird alles kahn
verbrannt vertrocknet verstört
aber das ist auch egal
das leben hat aufgehört

weil die freude die die liebe nicht klingt
kommt die angst und die leere gewinnt
niemand ist hier
niemand ist hier bei mir
sei doch jetzt ist hier
sei doch jetzt hier bei mir

irgendwo lauert die schwere
sie steht mir schon im gesicht
als wenn sie dort immer wäre
kommt einfach und fragt mich nicht

setzt sich fest in mein gemüt
enfernt jede neue idee
vervirr ich mich im dunkeln
und tu mir weh

weil die freude die die liebe nicht klingt
kommt die angst und die leere gewinnt

Jackpot

nägin üks öö unes, et jagasin lõpuks selle wiking loto numbrite süsteemi ära. olin loomulikult oma unenäos kohutavalt õnnelik ja rõõmustasin juba ette, et kuidas minust saab järjekordne lotomiljonär. siis ma ärkasin üles ja olin kogu keerulise skeemi, mille ma just avastanud olin, unustanud.

novot, seda kõike ma nägin unes ja kui ma lõpuks päriselt üles ärkasin siis ma ei jõudnud ära imestada, et mis imelik unenägu see siis nüüd oli. kuna mu ema on tuntud unenägude seletaja (vähemalt meie peres) siis tean, et unenägudel on alati mingi tähendus. loomulikult pidin ma sellise jama peale lotopileti ostma. mulle tundus, et kui ma kunagi varem pole võitnud siis nüüd kindlasti. olin selles nii veendunud, et hakkasin juba mõtlema, mida kõike ma võiks selle rahaga peale hakata. lol.

kolmapäeval seadsin ennast juba varakult telku ette, et loto saadet vaadata. kahjuks on see saade nii igav ja saatejuht lausa nõme, et pidin koguaeg kanaleid vahetama, et seda saadet üldse jälgida suudaks. vaadates vaheldumisi pealtnägijat ja 3D dokfilmi suutsin selle suure lotokolmapäeva ikkagi kuidagi üle elada.

no ja arvake ära kas ma võitsin miljoni???

e-eesti

esimene kord kui mulle see e-värk tõsiselt närvidele käima hakkas, oli suvel kui ma üritasin unetis lootusetult üle 5000 eekist ülekannet teha ja avastasin, et koodikaartidega pole see enam võimalik.OK. pobisesin ja kobisesin ja sain sellest üle. kandsin raha lihtsalt 2 osas ;)

asi ei olegi selles, et mul midagi ID-süsteemi vastu oleks, ei vastupidi, saan aru et see on turvaline ja mugavam jne jne. kui see kõik ainult töötaks!!! millegipärast on nii, et kogu see ID-tuvastamine ei taha mac'il lihtsalt töötada ja ajab mul enne juuksed halliks kui tööle hakkab.

ühesõnaga olen üritanud siiamaani teistmoodi hakkama saada ja kasutanud võimalike alternatiive. tõeliseks proovikiviks sai ITKsse aja broneerimine. arst ütles mulle, et pane aeg kindlasti 2 kuud ette kinni. selleks on 2 võimalust: helistada lühinumbril 1900 (3.50 kr/min) või online portaalis iPatsient. olles 3päeva järjest helistanud nr 1900 ja oodanud ooteliinil alati vähemalt 10 minutit selleks, et teada saada, et ajad pole veel online. küsimusele, et millal siis on? vastati alati, et nemad ei tea, võimalik et 5min pärast aga võimalik et alles homme?! lõpuks viskas mul kops üle maksa ja ma seadsin sammud panga poole, et ID-koode uuendada.

peale 30 min pusimist sain siis iPatsiendis endale arsti juurde aja kirja. aga kuidas ITK ittimeestel on õnnestunud, nii lihtne asi nagu visiidi broneerimine arsti juurde, nii keeruliseks ajad, sellest ma küll aru ei saa.

ühesõnaga, mida ma siin üritan öelda on see, et kui sa elad eestis, siis varem või hiljem pead sa hakkama oma asju e-maailmas ajama. sul ei jää lihtsalt muud üle.

ebanormaalne

vanalinnas töötamisel on omad eelised. kõik on lähedal, poed, söögikohad jne jne. aga minusuguse hullu jaoks on see väga suur väljakutse. mul on nimelt kombeks pidevalt poodides kolada ja "ideid koguda" nagu ma seda ise armastan väljendada. tegelikult tähendab see loomulikult seda, et ostan igasugust jama kokku.

täna oli mul lõuna kokku lepitud, see jäi ära ja otsustasin poest väikse salati võtta. mõeldud tehtud. reaalsuses nägi aga asi niimoodi välja, et astusin sisse viru tn lindexisse (kus ma tavaliselt kunagi ei käi, sest seal on sellised vanainimese riided) ja enne kui ma arugi sain olin 15 minuti jooksul leidnud endale kleidi, sukkpüksid ja sobiva käevõru .... aga see pole veel kõik. peale neid toredaid oste, otsustasin ennast pitsalootsikutega premeerida, kes see seda salatit ikka jõuab närida ;) ja siis oligi aeg tööle tagasi minna.

samal hetkel kui ma tööle tagasi jõudsin, mõtlesin et ma olen ikka täiesti ebanormaalne.

Ahvenamaa fotomontaaz

See maitsev roog on tehtud, meie püütud haugist.

Väga vallatu.

Meie lõbus viisik.

Ahvenamaal on kokku üle 6500 saare, millest 65 on asustatud.

Valmis olla. Läks!

Pisike haugipoiss.



Kaluriküla idüll

Küll ma teid ükskord kätte saan

...või siis mitte.

Laeva kaaperadamas

Ahvenamaa

Käisin eelmine nädalavahetus koos sõpradega Ahvenamaal kalal. Laev väljus neljapäeval kell 18.00 ja Romantika viis meid kella 5.00 Marienhamni sadamasse. Väljas oli veel pime kui laevalt maha sõitsime ja loomulikult polnud meil kaarti ja Aivar oli ära unustanud, mis selle koha nimi on, kuhu me suundusime. Nojah, peale 1 h seiklemist jõudsime ikka lõpuks ilusasti kohale. Kohe esimesel päeval läksime kalale. Jagasime 5 inimest 2 paati ja läks sõiduks ;) Loodus on Ahvenamaal väga ilus, kivine rannik ja palju vett. Kalu on seal ka kindlasti palju aga meie neid eriti ei näinud.

Peale 4 tunnist landi loopimist lebas meil paadi põhjas 2 ahvenat. Selleks ajaks hakkasin aru saama, et see kala püüdmine ei pruugi nii lihtne olla, kui see kõrvaltvaatajale paistab. Õnneks pole keegi meist tõeliselt kirglik kalamees ja nii me suundusime tagasi oma kämpingusse, et proovida kuidas rummkoola, peale sellist värske õhu vanni, mõjub.

Nii need päevad siis möödusid, püüdsime kala, jõime alkoholi ja ajasime lolli juttu. Mina terve nädalavahetuse jooksul ühtegi kala ei saanud aga seevastu õnnestus mul saada 2 päeva jooksul 2 puuki ja vaksineeritud ma loomulikult pole. Ootan nüüd põnevusega, et mis edasi saab.

Infot Ahvenamaa kohta leiate siit:

Amanda

See on minu kõige toredam, armsam, vahvam jne jne õetütar, kelle me vastu tema tahtmist, randa tarisime ja liivalossi ehitama käskisime hakata. Mille peale tema meile niimoodi vastas........

No küll need liivalossid ka kunagi ehitatud saavad. Eks ole?