tips and tricks

kuna enamus minu tuttavatest on hiljuti lapse saanud või on alles saamas, siis leian et minu kohus on nende silmad avada ilusate nigeeria nimede koha pealt. aitab küll nendest jüridest ja maridest.

otsisin teile mõned ilusamad nimed välja, et siis on kergem valida:

Akinrimade, Odikpo, Oduneye, Oluwadamilare, Muse-Ariyoh, Oladipupo, Gogo, Ogunniyi, Fajonyomi, Anokwuru,Ogedegbe, Akintunde

proov- teisipäev

saabusin just pika tänava õmblusateljeest, kus 2 sõnast piisas et kokkuleppele jõuda. lugu järgmine.

sain stenni vanaemalt väga cooli nahk mantli, karusnahkse kraega ja puha. kahjuks on see mantel mulle nr suur, sellepärast otsustasin mantli õmbleja juurde viia ja kitsamaks teha. kuna olen veel pikal tänaval tegev siis oli kõige loogilisem lahendus, mantel siia pikk tn 9 õmblusateljeesse viia.

astusin siis vapralt ateljee uksest sisse, minu järel tormas sisse keskeas naisterahvas, kes ennast koheselt riietusruumi kardina taha sisse seadis. jäin ringi vaatama, et kas seal mõni teenindaja ka kuskil on, kui kusagilt ruumi sügavusest ilmus üks sitsiseelikus naisterahvas, kes jäi mulle ootava pilguga otsa vahtima. vuristasin ühe hingetõmbega kogu story ette, et see pole minu mantel ja tahan selle kitsamaks teha, külgedelt ja nii ja naa.... seejärel saabus tagaruumist veel üks tore naisterahvas, kes küsis oma kolleegilt vene keeles, et mis ma siit üldse tahan vms (ma ei saa ju vene keelest aru).

no igastahes suure käte vehkimise peale suutsin neile arusaadavaks teha(kui ikka suutsin?) , et mantel on vaja kitsamaks teha. selle peale ütles üks naistest mulle : proov?! ja siis veel proov! ja proov....... siis vaatas kalendrisse ja lisas: teisipäeval.

mul oli juba päris naljakas. kuna minuga olid sottid selged jäi ta riietusruumi kardinat vahtima ja küsis oma kolleegilt ja kes seal on? mille peale meie mõlemad pead raputasime.

jätsin ma oma mantli sinna ning kes teab, mis üllatus mind teisipäeval ootab. äkki saan endale karusnahast mütsi ja kena vestikese.

Sügismasendus

die schwere

musik:i.humpe/ t.eckart
text:i.humpe

hier irgenwo lauert die schwere
sie tut so als ob sie mich kennt
sie will dass ich ihr gehöre
und sperrt mein herz in grauen zement

innen wird alles kahn
verbrannt vertrocknet verstört
aber das ist auch egal
das leben hat aufgehört

weil die freude die die liebe nicht klingt
kommt die angst und die leere gewinnt
niemand ist hier
niemand ist hier bei mir
sei doch jetzt ist hier
sei doch jetzt hier bei mir

irgendwo lauert die schwere
sie steht mir schon im gesicht
als wenn sie dort immer wäre
kommt einfach und fragt mich nicht

setzt sich fest in mein gemüt
enfernt jede neue idee
vervirr ich mich im dunkeln
und tu mir weh

weil die freude die die liebe nicht klingt
kommt die angst und die leere gewinnt

Jackpot

nägin üks öö unes, et jagasin lõpuks selle wiking loto numbrite süsteemi ära. olin loomulikult oma unenäos kohutavalt õnnelik ja rõõmustasin juba ette, et kuidas minust saab järjekordne lotomiljonär. siis ma ärkasin üles ja olin kogu keerulise skeemi, mille ma just avastanud olin, unustanud.

novot, seda kõike ma nägin unes ja kui ma lõpuks päriselt üles ärkasin siis ma ei jõudnud ära imestada, et mis imelik unenägu see siis nüüd oli. kuna mu ema on tuntud unenägude seletaja (vähemalt meie peres) siis tean, et unenägudel on alati mingi tähendus. loomulikult pidin ma sellise jama peale lotopileti ostma. mulle tundus, et kui ma kunagi varem pole võitnud siis nüüd kindlasti. olin selles nii veendunud, et hakkasin juba mõtlema, mida kõike ma võiks selle rahaga peale hakata. lol.

kolmapäeval seadsin ennast juba varakult telku ette, et loto saadet vaadata. kahjuks on see saade nii igav ja saatejuht lausa nõme, et pidin koguaeg kanaleid vahetama, et seda saadet üldse jälgida suudaks. vaadates vaheldumisi pealtnägijat ja 3D dokfilmi suutsin selle suure lotokolmapäeva ikkagi kuidagi üle elada.

no ja arvake ära kas ma võitsin miljoni???

e-eesti

esimene kord kui mulle see e-värk tõsiselt närvidele käima hakkas, oli suvel kui ma üritasin unetis lootusetult üle 5000 eekist ülekannet teha ja avastasin, et koodikaartidega pole see enam võimalik.OK. pobisesin ja kobisesin ja sain sellest üle. kandsin raha lihtsalt 2 osas ;)

asi ei olegi selles, et mul midagi ID-süsteemi vastu oleks, ei vastupidi, saan aru et see on turvaline ja mugavam jne jne. kui see kõik ainult töötaks!!! millegipärast on nii, et kogu see ID-tuvastamine ei taha mac'il lihtsalt töötada ja ajab mul enne juuksed halliks kui tööle hakkab.

ühesõnaga olen üritanud siiamaani teistmoodi hakkama saada ja kasutanud võimalike alternatiive. tõeliseks proovikiviks sai ITKsse aja broneerimine. arst ütles mulle, et pane aeg kindlasti 2 kuud ette kinni. selleks on 2 võimalust: helistada lühinumbril 1900 (3.50 kr/min) või online portaalis iPatsient. olles 3päeva järjest helistanud nr 1900 ja oodanud ooteliinil alati vähemalt 10 minutit selleks, et teada saada, et ajad pole veel online. küsimusele, et millal siis on? vastati alati, et nemad ei tea, võimalik et 5min pärast aga võimalik et alles homme?! lõpuks viskas mul kops üle maksa ja ma seadsin sammud panga poole, et ID-koode uuendada.

peale 30 min pusimist sain siis iPatsiendis endale arsti juurde aja kirja. aga kuidas ITK ittimeestel on õnnestunud, nii lihtne asi nagu visiidi broneerimine arsti juurde, nii keeruliseks ajad, sellest ma küll aru ei saa.

ühesõnaga, mida ma siin üritan öelda on see, et kui sa elad eestis, siis varem või hiljem pead sa hakkama oma asju e-maailmas ajama. sul ei jää lihtsalt muud üle.

ebanormaalne

vanalinnas töötamisel on omad eelised. kõik on lähedal, poed, söögikohad jne jne. aga minusuguse hullu jaoks on see väga suur väljakutse. mul on nimelt kombeks pidevalt poodides kolada ja "ideid koguda" nagu ma seda ise armastan väljendada. tegelikult tähendab see loomulikult seda, et ostan igasugust jama kokku.

täna oli mul lõuna kokku lepitud, see jäi ära ja otsustasin poest väikse salati võtta. mõeldud tehtud. reaalsuses nägi aga asi niimoodi välja, et astusin sisse viru tn lindexisse (kus ma tavaliselt kunagi ei käi, sest seal on sellised vanainimese riided) ja enne kui ma arugi sain olin 15 minuti jooksul leidnud endale kleidi, sukkpüksid ja sobiva käevõru .... aga see pole veel kõik. peale neid toredaid oste, otsustasin ennast pitsalootsikutega premeerida, kes see seda salatit ikka jõuab närida ;) ja siis oligi aeg tööle tagasi minna.

samal hetkel kui ma tööle tagasi jõudsin, mõtlesin et ma olen ikka täiesti ebanormaalne.

Ahvenamaa fotomontaaz

See maitsev roog on tehtud, meie püütud haugist.

Väga vallatu.

Meie lõbus viisik.

Ahvenamaal on kokku üle 6500 saare, millest 65 on asustatud.

Valmis olla. Läks!

Pisike haugipoiss.



Kaluriküla idüll

Küll ma teid ükskord kätte saan

...või siis mitte.

Laeva kaaperadamas